Avalike teenuste delegeerimise ja koosloome arenguprogramm kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste esindajatele

 

  • Soovite pakkuda mõnda teenust koos vabaühendusega, kuid ei tea kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha?
  • Soovite koostöös vabaühendusega liikuda edasi teenuse ideest teenuse pakkumiseni, kuid vajate praktilist infot ja kogemusi, kuidas sellist koostööd korralda?
  • Soovite õppida kasutama kaasaegseid teenusedisaini ja koosloome tööriistu ning hindama teenuse tulemusi?

Oleme koosloome metoodika edukust tõestanud eelnevate arenguprogrammidega. Meie arenguprogrammides on väljatöötatud üle 25 teenuse, mida kohalikud omavalitsused pakuvad koostöös vabaühendustega,“

Rasmus Pedanik
Sotsiaalse innovatsiooni labori juht ja sotsiaalse innovatsiooni disainer.

Arenguprogrammi läbinud oskavad:

  • teha vahet erinevatel omavalitsuse ja vabaühenduse koostöövormidel
  • korraldada vabaühendustega teenuste koosloomet
  • kasutada erinevaid teenusedisaini ja koosloome tööriistu
  • planeerida ja kontrollida teenuse tulemusi ja mõju
  • valida delegeerimise viisi ja läbi viia delegeerimise korraldus
  • ehitada omavalitsuses üles süsteemi, mis toetaks teenuste delegeerimist ja strateegilist koostööd vabaühendustega

Miks peaksid osalema meie arenguprogrammis?

  • Teadmisi edastavad oma valdkonna parimad tugeva teoreetilise taustaga praktikud
  • Osalised saavad praktilised tööriistad, kuidas korraldada koosloomet ja teenuste delegeerimisest
  • Osalised saavad kaasaegsed teadmised teenuste koosloomest ja delegeerimisest
  • Arutatakse ja õpitakse disainides päris teenuseid
  • Oleme tõestanud meie poolt arendatud metoodika tulemuslikkust eelnevate arenguprogrammidega
  • Võimalus saada konsultatsioone ja korrastada teenuste juhtimise süsteemi viisil, mis toetaks teenuste delegeerimist ja koostööd vabaühendustega

Avalike teenuste delegeerimise eesmärk on elanikkonnale kvaliteetsema ja kättesaadavama teenuse tagamine. Teenuste pakkumisel on kodanikuühenduste eelisteks suurem paindlikkus ja parem võime arvestada sihtgrupi eripärasid ja vajadusi. Lisaks sellele võimaldab teenuste delegeerimine tõsta omavalitsuste võimekust oma ülesannete täitmisel, toetada ja tugevdada kodanikuühiskonda ning tõhustada omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostööd.

Milliseid teenuseid delegeeritakse vabaühendustele[1]:

  • Kultuur
    (nt harrastustegevused, loengud, näitused, muuseumide tegevus, kultuurimaja haldamine, kultuuriürituste korraldamine jne) ja vaba aeg (nt huviringid ja –huviharidus täiskasvanutele, pensionäride ühendused).
  • Piirkondliku elu edendamine
    (nt külaseltsid, avalikud interneti- ja infopunktid.)
  • Noorsootöö
    (nt noortelaagrid, erinoorsootöö, teavitamis-nõustamisteenused, koolitus, vaba aja veetmise võimalused noortele, avatud noortekeskuse haldamine, laagrite korraldamine jne).
  • Sotsiaalhoolekanne ja sotsiaalteenused
    (nt koduteenus, sotsiaalnõustamine, päevakeskused, asenduskodu, lastekaitse, eakate ja puuetega inimeste abistamine, supiköök, varjupaigad, avalik saun, pesumaja jne) ja tervishoid (nt terviseedendus, kindlustamata isikute tervishoiuteenused, riskigruppide nõustamine, testimine ja teraapia jne).
  • Haridus
    (nt pikapäevarühmad, õpilaskodud, õpilaste ja nende vanemate nõustamine, õpiabi, lasteaed, lastehoid jne).

Mis on koosloome?

Koosloome tähendab seda, et töötubades arutatakse läbi ja planeeritakse erinevad teenusarendamise ja pakkumise etapid. Kogu programm on oma olemuselt väga interaktiivne ja eeldab osaliste aktiivset panustamist. Koosloome ja teenusedisain on lähenemised, mida üha rohkem rakendatakse (avalike) teenuste planeerimisel ja pakkumisel, et paremini vastata ühiskonna ootustele kogukonna probleemide ennetamisel, leevendamisel ja lahendamisel. Koosloome ja teenusedisain pakuvad võimaluse näha teisest perspektiivist väljakutseid, mis kaasnevad teenuse planeerimise ja arendamisega, võimaldades paremini mõista, mis toimub tegelikult teenuse pakkumisel ja kuidas klient teenust kogeb.

2018. aasta arenguprogrammis osalejate tagasiside:

Sul on kindel tunne, sa oled kõik riskid
maandanud, nii kohaliku omavalitsuse kui vabaühenduse riskid ja läbi närinud,
mis võivad takistuseks saada. Süsteemne mõtlemine, kuidas midagi ellu viia.“

– kohaliku omavalitsuse esindaja

 

„Meie näeme ka omavalitsuse igapäevaelu poolt, et mis on nendepoolsed
takistused või kuidas nende poolne nägemus on ja saame ka tänu sellele
protsessist paremini aru, eesmärgid saavad läbi arutatud, need kaks maailma
saavad koosloome käigus ühendatud.“

– vabaühenduste esindaja

Miks kohalikud omavalitsused delegeerivad teenuseid vabaühendustele [2]:

  • Tugevama ja aktiivsema kogukonna loomine (96%, liidetud on variantide „peamiselt see“ ja „ka see“ vastused), soovisime toetada ja tugevdada vabaühendusi (85%).
  •  Nägime võimalust probleemidele koos paremaid lahendusi leida (90%), vabaühendused teavad paremini sihtrühma eripärasid ja vajadusi ning arvestavad nendega (83%).
  • Et tugevdada suhteid ja koostööd vabaühendustega, edendada jagatud eesmärke ja väärtusi (80%).
  • Soovisime luua võimalust rahastada teenust mitmetest allikatest (79%), soovisime vähendada asutuse administratiivseid kulutusi (54%).
  • Vabaühendused võimaldavad leida innovaatilisemaid ja paremaid lahendusi teenuste osutamisel, abivajajate toetamisel (78%).

 

Tule osale oma meeskonnaga

Programmi ootame osalema kohalike omavalitsuse töötajate ja vabaühenduste esindajate meeskondi, kuhu kuulub vähemalt neli liiget (kaks kohalikust omavalitsusest ja kaks vabaühendusest). Samuti on vaja teenuse ideed või olemasolevat teenust, mida soovitakse koostöös pakkuda ning kindlat kavatsust seda teenust vabaühenduse välja delegeerida. Vabaühendusel peab olema kogemus teenuste pakkumisel ja vastava sihtrühmaga töötamisel.

 

Kandideerimiseks tuleb täita avaldus hiljemalt 1. märtsiks siin

 

Mida me Sinult ootame?

Programmi edukaks läbimiseks peab osalema kõigil kolmel koolituspäeval. Programmi korraldajatel on õigus nõuda katkestanud meeskonnaliikme tööandjalt kuni  on 768 eurot koos käibemaksuga tehtud koolituskulude eest (sh koolitajate tasud). Meeskonnaliikmed kinnitavad avalduse esitamisega, et on programmi töömahust ja läbimise tingimustest teadlikud.

Arenguprogrammi eesmärk

Programmi eesmärk on anda täiendav tõuge omavalitsuste ja vabaühenduste koostööle teenuste osutamisel. Programmi tulemusena paraneb kohalike omavalitsuse töötajate oskus korraldada ja osutada kohaliku tasandi teenuseid koostöös kodanikuühendustega. Pikas perspektiivis peaks paranema kohalike elanike rahulolu omavalitsuse poolt pakutavate teenustega.

Arenguprogrammi metoodika ja sisu

Arenguprogramm lähtub aktiivõppe metoodikast. Programmi väljatöötamisel oleme lähtunud põhimõttest, et õpitu omandatakse kõige paremini, kui teooria ja praktika on kooskõlas ning õppimine toimub vabatahtlikult. Programmis on pühendatud 1/4 koolituste ajast teooriale ja 3/4 on pühendatud oskuste praktilisele rakendamisele.

Programm koosneb kolmest koolituspäevast/töötoast, kus esimeses osas disainitakse lähtudes sihtrühma vajadustest koosloome meetodil (uus) teenus ja teises osas keskendutakse teenuste delegeerimise organisatoorsetele aspektidele. Seega hõlmab 3-päevane tsükkel kogu teenuse delegeerimise elukaart alates teenuse sihtrühma vajaduste ja osapoolte kaardistamisest, lõpetades kohalikus omavalituses teenuse delegeerimist toetava süsteemi loomisega.

Arenguprogrammi värvatakse neli rühma (igas rühmas kuni seitse meeskonda), kes kõik läbivad 3-päevase koolitusprogrammi.

Koolitused toimuvad neljas Eesti linnas: Rakveres, Pärnus, Tartus ja Tallinnas

Lae siit alla arenguprogrammi info


[1]
Uuring „Avalike teenuse delegeerimine kodanikuühendustele“ Praxis 2014
[2]

Uuring „Avalike teenuse delegeerimine kodanikuühendustele“ Praxis 2014