Kertu Vuks: Elva vallas püüame kaasamist sisse kirjutada kõikidesse protsessidesse

Viis kohalikku omavalitsust ja Sotsiaalse Innovatsiooni Labor moodustavad võrgustiku, mille eesmärk on edendada KOV-de ja kogukondade kaasamis- ja koostööpraktikaid. Selles artiklite sarjas tutvustame võrgustiku osalisi ja nende mõtteid kogukondade kaasamise kohta.  Esimeses osas rääkisime Vormsi vallavanema Maris Jõgevaga.

Teises osas räägime Kertu Vuksiga, Elva valla abivallavanemaga, kes soovitab kord elus kohalikus omavalitsuses töötada, et mõista kui keeruline on erinevate huvide vahel lahendusi luua. Kertu kirjeldab artiklis, kui põnevalt kulgesid Elva valla ühinemisläbirääkimised ja milliseid kogukondades esindatuse viise Elva vallas kasutatakse.

Kuidas oled Elva valda jõudnud ja milliste kogukondade liikmena end näed?

Kõik taandub sellele, kuidas me mingil hetkel kogukonda defineerime. Ma tunnen ennast väga mitme erineva kogukonna liikmena: Elva valla, oma sünnilinna Tõrva, Tartu Ülikooli ja planeerijate kogukonna. Kogukondasid seob mingi ühine teema, füüsiline asukoht või ühine eesmärk.

 

Viimasel võrgustiku kohtumisel arutati, et sageli tekivad kogukonnad millegi vastu. Kas Sul on olnud kogemust, et oled mingi kogukonna osa, sest olete ühiselt millegi vastu?

Ma arvan, et me kõik moodustame hetkel näiteks  “kogukonna”, mis on Putini poolt korraldatud Ukraina sõja vastu. Aga ma igati nõustun selle väitega, sest tihti tekivad sellised ajutised kogukonnad, kuni see probleem, mille vastu ollakse, saab leevendatud. Parimad näited on planeeringu või arenduste arutelud. Kui me mõtleme külale kui kogukonnale, siis seal ei pruugi kogukonnatunne muutuda isegi siis, kui inimene sealt külast ära kolib. Eeldusel, et ta hoiab ennast kursis küla tegevustega ja elab kaasa.

 

Mulle tundub, et on lihtne Elva vallas toimuvale kaasa elada, isegi kui oled kaugemal.

Me oleme päris palju tegelenud digitaalsete lahendustega, olgu see siis kogukonna äpp või kogukonna podcast, sest need on kogukondade jaoks võimalused oma asjadest rääkida, ka juhul kui füüsiliselt ollakse vahepeal eemal.  Ma arvan, et infot Elva vallas toimuva kohta on väga palju. Lihtsalt küsimus on selles, mis on motivatsioon seda erinevate kanalite kaudu üles leida.

 

Kus Sinu kaasamise teekond alguse saab?

Ma olen õppinud ülikoolis riigiteaduseid ja võrdlevat poliitikat ja minu esimene päris töökoht oli konsultatsiooni ja koolituskeskuses Geomedias koos Rivo Noorkõivuga,  kus me tegelesime erinevate avaliku sektori teemadega. Minu jaoks on kaasamise teema nii-öelda hügieenifaktor. See on minu meelest normaalsus. 

Väga keeruline, samas väljakutsuv, oli Elva valla ühinemisläbirääkimiste koordineerimine. Meil oli laua taga mingil hetkel lausa seitse erinevat osapoolt. Mul oli võimalus neid erinevaid kaasamiskoosolekuid ja arutelusid läbi viia. See oli väga-väga hea õppetund.

 

Räägi veel ühinemise protsessist. Kuidas te ühinemiseni jõudsite?

Elva valla puhul on tegemist nii-öelda vabatahtliku ühinemisega. Kui mina 2016. aastal Elva linnavalitsusse tööle läksin, olid ühinemisläbirääkimised Elva linna poolt algatatud ja kampa olid kutsutud kõik naaberomavalitsused. Nõo, mis on tänaseni eraldiseisev omavalitsusüksus, läbirääkimistel ei osalenud.

Protsessi raames läbi viidud arutelud olid põnevad. Seda nii teemakohastes töögruppides, kus osalesid omavalitsuste esindajad, kui avalikud arutelud piirkondades. Positiivselt mõjus, et läbirääkimiste vedajana polnud ma piirkonnast pärit. See võimaldas vaadata suuremat pilti. Ühinemisega seoses olid inimestel inimlikud hirmud. Tagant järgi saab öelda, et paljud neist ei realiseerunud ning mitmete hirmude taga oli hoopis infopuudus. 

 

Elva vallal on põhjalik kaasamise hea tava, mis on teistele omavalitsustele eeskujuks. Miks Elva vallas oli kaasamise hea tava vaja?

Tahtsime, et meie inimesed – nii majasiseselt kui avalikkus –  teaksid, kuidas viime läbi kaasamistegevusi, ka neid, mida seadus otseselt ette ei näe. Koostasime 2017. aastal avatud valitsemise tegevuskava ja oleme nende tegevustega pikalt ja süstemaatiliselt tegelenud. Hea tava on nii kogukonnale kui ka organisatsioonile endale alusdokument, mida kasutame erinevate valdkondade lõikes.

Kaasamise hea tava koostamine oli samuti kaasav: meil oli tuumiktiim, kellega alustasime, vallavalitsuse meeskonnad said teha ettepanekuid, seejärel läks dokument avalikule väljapanekule ja lõpuks tutvustasime seda ka volikogus.

 

Räägi, kuidas külavanemate süsteem Elva vallas toimib.

Elva vallas on külavanemate traditsioon kõige tugevam Rõngu piirkonnas.  2018. aasta lõpul võtsime vastu Elva valla külavanemate statuudi, mis tähendab seda, et Elva vallas kehtib ühtne süsteem külavanemate valimiseks. Mõnes piirkonnas toimib hästi külaselts ilma külavanemata. Nii ongi Rõngu piirkonnas külavanemad, mujal on pigem külaseltse juurde tehtud, sest külaselts saab esitada erinevaid projektitaotlusi. Külavanem on esindusamet ja kuidas inimesed seda täidavad, sõltub külavanemast endast – tema motivatsioonist ja soovist. Rõngu piirkonnas on valitud uued noored külavanemad ja nad väga ägedalt ajavad oma küla asja. Kui mul ametnikuna on vaja piirkonnaga mingil teemal aru pidada, mingit projekti suunata, siis saame seda teha ka läbi külavanemate.

 

Mis on need teemad mida Sa koosloomeliste vahenditega lahendad?

Tundub, et koosloomes saab väga hästi toimida mingisuguste teenuste kujundamine, näiteks transpordi korralduse muudatused. Koosoloome  ei ole lihtsalt kaasamine, vaid kõikide osapooltega arvestav protsess, kus kindlasti oluline roll kliendil ja klienditeekonnal. Elva vallast on tore näide päevakeskuse teenus Elva linnas, mis sai koosloomes MTÜ ja kliendigruppidega ümber disainitud. Teenust arendades ei olnud üht osapoolt, kes kõik ära teeb, nagu kaasamises lõpus juhtub. Meil kõigil on mingi vastutus, millist tükki mina sellest “mudelist” täidan.

Ma olen väga rahul selle protsessi ja tulemustega, kui päevakeskuse teenust koosloomes tegime.  Ma arvan, et see oli üks esimesi projekte, kus meie vallavalitsuses proovisime teenusdisaini metoodikat. MTÜ-ga koosloomes viidi läbi intervjuud sihtgruppidega, et kaardistada ära persoonad, kelle jaoks seda teenust kujundada. Selle tulemusena kujundati teenus ümber ja töötab juba kolm aastat.

 

Kuidas teil Külade kärajad toimivad?

Kärajate korraldamine on puhas rõõm. Alguses plaanisime rohkem, et initsiatiiv võiks tulla kogukondadelt endalt, praegu meie hõikame välja, kes tahaks meid vastu võtta, et me teeme kärajad. Meil on selline omavaheline kokkulepe, et teeme kärajad vähemalt korra kvartalis, nüüd ka tihedamalt, sest koostame arengukava. Minu kogemus ütleb, et vajalik on anda inimestele võimalus arutelu raames oma ideid ja lahendusi  välja pakkuda. 

 

Milliseid kogukondade esindatuse viise on Elva vallas veel olemas, lisaks kärajatele, külavanematele ja -seltsidele?

Meil on piirkonnakogud – Elva valla kuues piirkonnas moodustatav  kogu, mis on  piirkonna teemade eestvedaja ja vallavalitsuse partner. 

Elva vallal on kogukonna äpp, mis ühtpidi on info edastamiseks, teisalt saame Elva valla äpis teha erinevaid küsitlusi ja kiireid ideekorjeid. Äpis on võimalik suurest infohulgast enda jaoks oluline välja filtreerida. Lahendus, mis aitab info tuua kogukonnale lähemale. Meie jaoks on oluline, et äpis me ei kasuta nii formaalset keelt kui kodulehel. Väga aktiivselt kasutatakse võimalust märgata ja teada anda murekohtadest, mis silma jäävad. Inimene teeb pildi, positsioneerib äpi abil kaardile ja meie heakorraspetsialist või vastava valdkonna inimene näeb seda oma tööülesannete laual.

Oleme pidanud aktiivsete inimeste meililisti külade kärajate üritustega seoses, sest lisaks külavanematele ja -seltsidele võib olla kogukonnas mõni aktiivne ettevõtja, kes tunneb külateemade vastu huvi. Me võtame kõik toredad dialoogisooviga inimesed hea meelega vastu. 

Osaleme hea meelega külaseltside koosolekutel ja teeme ise päris palju rahvakoosolekuid piirkonnas. Oleme tänulikud, kui meid otse kaasatakse, mitte me ei saa pärast protokolli, millele oodatakse vastuseid, sest sageli on enne vastuse andmist vaja asi ühiselt läbi arutada. Paljud küsimused saab lahendada juba kohapeal.

 

Räägi natuke kaasnevast eelarvest. Kui hästi see Elva vallas töötab?

Kui me alustasime kaasava eelarvega, siis oli suur hirm, et ainult suured piirkonnad saavad oma projektidele toetushääli. Selle leevenduseks saavad rahastuse igal aastal kolm ideed, mis peavad olema erinevatest piirkondadest. Igal aastal on mõni väga väike kogukond saanud rahastuse.  Meile laekub igal aastal 15-18 ideed, mida me pärast kaasava eelarve protsessi edasi kasutame, kui näiteks on võimalik kirjutada projekt LEADER taotlusvooru. Elva vallas on projekti elluviija vallavalitsus, mitte idee esitaja või külaselts, sest siis me ei võta inimestelt ära soovi ideid esitada. Teisalt on tulnud kriitikat, et kui külaselts ehitaks, siis saaks soodsamalt.

 

Kuidas saada inimesed arutlema? 

Ma arvan, et see on pikaajalisem protsess, et inimesi harjutada demokraatiaga, et nad teaksid võimalusest ja kohustusest kaasa rääkida. Olulised on sõnumid,  mis kohalik omavalitsus välja kommunikeerib ja kuidas ta seda teeb. Näiteks võib rääkida  detail- või üldplaneeringust niivõrd keeruliselt, et inimesel tekib tunne, et tegelikult ei saa suurt midagi aru, see jutt ei olegi üldse minu jaoks ja mis ma ikka sinna  avalikule arutelule ikka lähen. Keeruline sõnum ei too seda inimest ka protsessis kaasa rääkima. 

Me oleme püüdnud päris pikka aega tekitada erinevaid kaasamise- ja dialoogivorme. Meil käib suur osa erinevatest eelnõudest läbi avaliku konsultatsiooni, ehk inimesed saavad lugeda ja anda märkuseid volikogu õigusaktidele. Siis veel on Külade kärajad, kus me räägime päevakorras olevatest või kogukonnale huvipakkuvatest eelnõudest. Võimalus on kaasa rääkida, ka kirjalikult ettepanekuid teha.  Sõltuvalt teemast kasutame erinevaid meetodeid- eelmisel Külade kärajate arutelul viisime läbi maailmakohviku formaadis ja palusime osalejatel välja pakkuda  lahendusi. 

Meil on kaasamise heas tavas kokkulepe, et avalikke koosolekuid teeme õhtuti kell kuus-seitse, sest inimesed ei saa osaleda, kui koosoleku toimub keset tööpäeva. Üha rohkem pakume võimalust osaleda  hübriidis- nii kohapeal ja veebis. Sageli salvestame arutelusid, et inimesed saaksid üle vaadata, kuidas asjad tegelikult olid. Ma ei näe mõtet istuda tühja saali ees, kui mitte keegi ei tule, sest kellaaeg ei sobinud. See tegelikult ei ole ju kaasamine.

 

Mis on eesmärk kaasava kohaliku omavalitsuse arendamisel?

Kaasamistegevused peaksid aitama otsustajatel otsuste suunda seada. Inimesed võiksid rohkem avaldada oma arvamust ja mõtteid oma kodukandi või kodupiirkonna arendamise kohta, sest me ju teemegi seda tööd nende inimeste pärast, kes seal elavad. Ma ei oska seda protsessi üldse ilma kaasamiseta ette kujutada. Me oleme tõesti päris palju rõhku pannud kommunikatsioonile ja dialoogi arendamisele, et aru saada, mida kogukond soovib. Teisalt ma mõistan, et väljakutse ongi, kuidas panna kõnelema need inimesed, kes võib-olla ei ole arendustegevuste vastu, vaid poolt, või alles seisukohta kujundamas.

 

Mis on järgmine siht kaasamise mõistes?

Ma väga tahaksin, et me saaksime teha rohkem koosloomelisi projekte, et meil oleks selleks piisavalt tahtmist täis kogukondasid, kes ei vastandaks ennast vallavalitsusele, vaid näeksid vallavalitsuses partnerit.

 

Artikli ilmumist ja kogukondade võrgustiku tööd toetab Siseministeerium. Kertu Vuksi intervjueeris Susanna Kuusik.

 

Loe lisaks Elva valla kaasamise hea tava:

Kaasamise hea tava