Koosloomejuhtide koolitusprogramm 2017/2018
Programm koosneb ühest koolituspäevast, neljast töötoast ning neljast rühmanõustamisest action learning meetodil. Programm algas novembris 2017 ning lõppeb 2018. aasta mais. Koolitajateks on koosloome praktikud Rasmus Pedanik ja Marko Uibu Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist.
Programmi õpiväljundid
Mis on koosloome?
Koolituse kava
Rühmanõustamine
Tingimused osalemiseks
Koolitajad ja programmi läbiviijad
PROGRAMMI ÕPIVÄLJUNDID
Koolitusprogrammi läbinud teavad:
• mis on koosloome
• disainmõtlemise põhimõtteid
• kollektiivse probleemilahendamise põhimõtteid
• uuringute läbiviimise põhimõtteid
• mis vahe on lihtsal, keerulisel ja komplekssel probleemil
• kuidas defineerida kompleksset probleemi
• kuidas määrata lahenduse indikaatorid
• muudatuste juhtimise põhimõtteid
Koolitusprogrammi läbinud oskavad (on programmi jooksul läbi teinud):
• kasutada disainmõtlemise tööriistu
• kaardistada probleemi olulised osapooled
• kaardistada sihtrühma vajadused
• defineerida kompleksset probleemi
• disainida probleemilahenduse protsessi
• määratleda lahenduse indikaatorid
• koostada lahenduse juurutamise tegevuskava
• juhtida koosloome protsessi
Praktilised eesmärgid:
• valminud on ühingu koosloomeprotsess
• kaardistatud on koosloome osapoolte vajadused
• koosloome protsessis on välja töötatud probleemile lahendus
• valminud on tegevuskava lahenduse juurutamiseks
MIS ON KOOSLOOME?
Koosloome on kõige üldisemalt kindla eesmärgiga (loov) protsess, milles erinevad osapooled teevad koostööd kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks. Koosloome eesmärgiks võib olla ka mingi probleemi lahendamine, kus organiseeritud ja juhendatud protsessis tegutsevad siht- ja sidusrühmade ühiselt komplekssete probleemide kaardistamisel ja lahendamisel. Sellisteks probleemideks võivad olla näiteks mingis piirkonnas erivajadustega inimeste tööhõive või noorte huvitegevus aga ka organisatsiooni sisesed probleemid nagu näiteks väljakutsed vabatahtlike kaasamisel või kommunikatsiooni juhtimisel. Selliseid probleeme ühendab asjaolu, et soovitud mõju saavutamiseks ei piisa ainult ühe inimese pingutustest, vaja on oskust lahendada probleem koostöös teiste oluliste osapooltega.
Koosloome lähtub tõdemusest, et eri osapoolte tõhus koostöö vajab oskuslikku juhtimist ning hästitoimivad töövahendeid. Koosloomejuhtide koolitusprogrammis õpime me tundma ja kasutama peamiselt disainimõtlemise tööriistu.
Programm on kavandatud praktilise väljundiga – kõik osalised teevad kogu protsessi läbi kaks korda, ühe korra ühiselt töötubades ühist probleemi lahendades ja hiljem praktikas oma organisatsiooniga seotud probleemi lahendades.
KOOLITUSE KAVA
Kõik koolituspäevad, töötoad ja rühmanõustamised toimuvad Tallinnas algusega kell 10.00 – 17.00.
Koolituspäev: koosloome juhtimine ja disainmõtlemine: 31. oktoober
• Koosloome ja kollektiivne probleemilahendamine
• Disainmõtlemine kui loov inimkeskne probleemilahendamine
• Võrgustike juhtimine
• Uuringute läbiviimine
• Koosloomejuhi roll ja võtmepädevused Kodutöö – lisalugemine (kodutöö maht u 4 tundi)
1. töötuba: probleemi kaardistamine ja tõendite kogumine: 30. november
• Meeskonna toimimine
• Probleemide/vajaduste kaardistamine ja määratlemine
• Probleemi osapoolte kaardistus
• Tõendite kogumine
• Kuidas teha uuringuid?
• Uuringute ettevalmistus Kodune töö – intervjuud osapooltega ja tõendite kogumine (kodutöö maht u 8 tundi)
2. töötuba: probleemi defineerimine ja lahenduste genereerimine: 14. detsember
• Persoonade täitmine
• Probleemi defineerimine
• Disainieesmärgi püstitamine: Kuidas saaksime…?
• Lahendusettepanekute genereerimine
• Lahenduste valimine Kodune töö – lahendusettepanekute testimine (kodutöö maht u 8 tundi)
3. töötuba: kiire prototüüpimine ja lahenduse tegevuskava: 10. jaanuar
• Lahenduse esitlus
• Lahenduse stsenaariumi koostamine
• Prototüübi valmistamine
• Tagasiside prototüübile
• Lahenduse tegevuskava koostamine
Kodune töö – oma ühenduse probleemi valik ja tõendite kogumine (kodutöö maht u 8 tundi)
4. töötuba: koosloome protsessi disainimine: 24. jaanuar
• Mis probleemi lahendame?
• Keda on vaja kaasata?
• Koosloome juhi roll ja kokkulepped osapooltega
• Konsensuslik otsustamine
• Koosloome protsessi disain ja tegevuskava
• Muudatuste juhtimine
Kodune töö – koosloome protsessi läbiviimine vahemikus 24. jaanuar kuni 30. aprill 2018. Selle kodutöö maht jääb osalise enda määrata, kuid eeldatav panus on umbes neli tööpäeva.
RÜHMANÕUSTAMINE
Rühmanõustamine toimub viieliikmelistes rühmades. Toimumise ajad lepitakse ühiselt kokku. Vahemikus veebruar 2018 – mai 2018 toimub igale rühmale neli kohtumist.
Rühmanõustamine toimub action learning metoodikal, mis arendab osalistes koosloomejuhi oskusi nagu aktiivne kuulamine ja küsimuste esitamine. Loe pikemalt metoodika kohta siit: www.actionlearning.ee.
Rühmakohtumised viib läbi litsentseeritud action learning rühmajuht Rasmus Pedanik.
(Sõltuvalt koolitusprogrammi edenemisest ning osalejate vajadustest võib kavas toimuda mõningaid muutusi.)
Koolitusprogrammi rahastab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Osalemistasu, mille peab iga organisatsioon ise kandma, on 89 eurot ühe osalise kohta. Koolitusprogrammi läbiviijad ei finantseeri osaliste lõunaid ja transporti. Kõik koolitused toimuvad Tallinnas.
TINGIMUSED OSALISEMISEKS
- Peab osalema koolitusel ja kõikides töötubades.
- Peab läbi viima koosloome protsessi oma organisatsioonis sees või oma organisatsiooni sidus- ja või sihtrühmaga.
- Peab aktiivselt osalema kodutöödes.
- On tasunud 10. oktoobriks osalustasu.
KOOLITAJAD JA PROGRAMMI LÄBIVIIJAD
MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor eesmärk on koosloome metoodika arendamine ja rakendamise ühiskondlike ja kogukondlike probleemide lahendamisel. Programmi veavad ja koolitavad koosloome praktikud Rasmus Pedanik ja Marko Uibu.
Rasmus Pedanik
Rasmus on juhtinud ja disaininud järgmiseid arenguprogramme: Siseministeeriumi vabatahtlike pilootprogrammi (SEV 2014, rahastaja KÜSK), teenusedisaini pilootprogrammi (Heateo SA 2014), Sotsiaalse ettevõtluse arenguprogrammi (SEV 2015, rahastaja HMN) ja Koosloome arenguprogrammi (SEV 2016, rahastaja HMN), koosloome teenusedisain (SEV 2016/2017, rahastaja KÜSK), koosloome meetodil noortele mõeldus sotsiaalse ettevõtluse arenguprogrammi disainimine (Si-Lab 2017, tellija ENTK). Lisaks on Rasmus läbiviinud koolitusi koosaloome ja disainmõtlemise teemal. Rasmus on akrediteeritud action learning rühmajuht. Rasmus on täiendanud ennast teenusedisaini koosloome fasilitaatorina DesignThinkers Akadeemias Amsterdamis. Rasmus on õppinud konsensusmeetoditel arengukavade koostamist Brüsselis ja konsensuslikku otsustamist Londonis. Samuti on ta osalenud disaini ja muudatuste juhtimise koolitustel Londonis. Rasmus õpib Tartu Ülikoolis doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on erinevad probleemide lahendamise metoodikad. See teema on tihedalt seotud koosloome ja disainmõtlemisega. Lisaks juhib Rasmus mitteformaalset Sotsiaalse innovatsiooni võrgustikku ja osaleb Riigikantselei poolt juhitud Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmas. 2017. aasta kevadel osales Rasmus vaatlejana (Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma esindajana) Siseministeeriumi innovatsiooniprogrammis, kus katsetati disainmõtlemist Siseministeeriumi töökorralduslike probleemide lahendamisel. Rasmus on ka väikeettevõtja ja partner Muhu pagarites. Varem on Rasmus töötanud Siseministeeriumis ministri nõunikuna (kodanikuühiskonna valdkond) ja Riigikontrollis kommunikatsioonispetsialistina. Rasmus on osalenud erinevate vabaühenduste juhtimises üle 10. aasta, olles ka MTÜ Ökomeedia ja portaali Bioneer asutaja.
Marko Uibu
Marko töötab kommunikatsiooniuuringute lektorina Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis ja koolitaja ning disainiuuringute juhina Sotsiaalse Innovatsiooni Laboris. Lisaks uuringute planeerimisele ja läbiviimisele osaleb ta koolitaja, koosloomejuhi ja konsultandina erinevates koosloome (arengu)programmides ning eksperdina rahvusvahelises projektis „Know Your Impact“. Marko kogemus uuringute vallas on lai: alates sotsiaalteaduslikest analüüsidest kuni disaini- ning kasutajakogemuse uuringuteni. Üha enam huvitavad teda kestliku ja koosloomelise sekkumise metodoloogiad, seetõttu töötab ta konsultandina ka näiteks programmis „Liikuma kutsuv kool“. Marko õpetab erinevates ülikoolides: muuhulgas näiteks TÜ magistrantidele rakendusantropoloogiat ja koosloomet ning EKA ja TTÜ magistrantidele disainiantropoloogiat. Tal on doktorikraad religiooniuuringute erialal (teemaks tähenduslikkus ja osalusviisid tänapäevastes religioossetes praktikates), magistrikraadid sotsiaalantropoloogias ning meedia ja kommunikatsiooni uuringutes.
