Lääne-Harju vallavalitsuse juures töötab pärast haldusreformi 23-liikmega kogukonnakomisjon. Selles artiklis teeme vahekokkuvõtte, kuidas komisjoni tööd hinnatakse ja mida sellega saavutatud on. Lugu on kokku kirjutatud vestlusringi põhjal, kus osalesid vallavanem Jaanus Saat, arendusnõunik Käti Teär-Riisaar, kogukonnakomisjoni esimees Andrus Saliste, kommunikatsioonijuht Kadri Kauksi.
53 keskusega vald
2018. aastal sundliideti Paldiski linn, Padise vald, Vasalemma vald ja Keila vald. Loodud Lääne-Harju vallas on seejärel otsitud lahendust, kuidas kaasata erinevaid piirkondi valla juhtimisse, et keegi ei tunneks end kõrvalejäetuna. „Meil on 53 erinevat asustusüksust, suuremat küla ja asulat, seetõttu me ei räägi valla keskusest Paldiskis, vaid me räägime, et igal külal on oma keskus. Vallal kokku 53 erinevat keskust,“ kirjeldab vallavanem nägemust Lääne-Harju vallast ja jätkab, „Kogukonnakomisjonid said alguse haldusreformist. Vanasti sai otse vallavanema juurde minna, siis reformi järel ei olnud enam sellist vallamaja. Tänu kogukonnakomisjonile on külad ja piirkonnad võimalikult palju vallavalitsuse töösse kaasatud.“
Vabatahtlik töö
Komisjon koguneb reeglina kord kuus, koostatakse päevakord, antakse vallavalitsusele teada, kas kedagi oodatakse vallavalitsuse poolt selgitusi andma. Suuremate probleemide lahendamiseks on eraldi töörühmad moodustatud. Kogukonnakomisjoni tööd juhib Andrus Saliste ja töö toimub vabatahtlikkuse alusel. Siiski on komisjonil oma eelarve – 5000 eurot – mida on kasutatud koolituste tellimiseks ja COVIDi ajal videokoosolekuteks tehnika soetamiseks.
„Alguses oli suhteliselt raske. Hakati arutlema, kes on kõige õigem kogukonna esindaja, tekkis ka konkurents – lahendasime hääletusega. Lõpuks sai töörütm sisse ja inimestel sai selgeks, et see ei ole komisjon, kus käid koos ja sööd küpsiseid, vaid pead tegelikult panuse andma, dokumente läbi töötama. See ootus filtreeris välja inimesed, kellel polnud selleks soovi,“ kirjeldab vallavanem kogukonnakomisjoni algusaega.
„Meie jaoks suur väärtus, et kogukonnakomisjonis on erinevate eluvaldkondade esindajad. Inimesi, keda vallavalitsus ei suudaks palgata, aga kogukonnakomisjoni kaudu saame seda kompetentsi ja teadmist valla arenguks,“ väärtustab vallavanem liikmete panust.
Kohaliku tasandi esindamine
Kogukonnakomisjon on vallavalitsusele nõuandev komisjon. Kaaluti ka kogukonnakomisjoni loomist volikogu juurde, aga kardeti selle muutumist poliitiliselt suunatud komisjoniks. Arutelul osalenud kinnitasid, et volikogu juures oleks komisjoni tegevuses bürokraatiat rohkem.
Poliitiliste eesmärkide puudumist kogukonnakomisjonis peab komisjoni esimees Andrus Saliste tähtsaks: „Volikogudes on lojaalsuse või kollegiaalsuse aspekt. Ma olen nõus, et tegelikult ei peaks dubleerima volikogu rolli, aga kahjuks ei esinda volikogu kohalikku tasandit piisavalt hästi.“
Kogukonnakomisjoni tööpõld
Kogukonnakomisjonis arutatakse suurema avaliku huviga eelnõusid. Komisjoni liikmed tõstatavad ise küsimusi ja kohalikud pöörduvad oma muredega komisjoni poole. Näiteks huvikoolide ühendamise või raietega seotud teemasid on kogukonnakomisjonis arutatud kogukonna eestvedamisel.
„Kui me suudaks kogukonnad rohkem kaasa tõmmata, siis meil oleks kordades rohkem jõudu, et tähtsad asjad saaksid tehtud. Meil ei ole nii palju raha, et palgata ainult ametnikke. Meie vallas on nii palju oma ala eksperte, alates kosmostehnoloogia teadlastest lõpetades kultuurispetsialistidega. Vaja on projekti hästi juhtida,“ leiab Andrus Saliste.
Läbivalt kaasav eelarve
Lääne-Harjus vallas ollakse uhked kogukondade kaasamise üle, kuigi kaasavat eelarvet pole nad teinud. „Oleme juba viis aastat hästi palju panustanud kaasamisse. Ometi, alati küsitaks, miks meil kaasavat eelarvet ei ole. Kogu eelarve on kokku pandud arvestades inimeste soove. Me ei pea tegema mingisuguseid kampaaniaid, me teeme seda läbivalt. Kogukonnakomisjonil on võimalus anda oma seisukoht valla eelarve kohta,“ ütleb vallavanem Jaanus Saat.
Rohevald
Lääne-Harju vald on rohevald – see on kodanikuteadlikkuse tõstmise programm, millega vallavalitus on eeskujuks, et viia keskkonnateadlikkus ja keskkonnasäästlikum käitumine elanikeni. Algatuse juured on kogukonnakomisjonis, sai sealt tuge ja kasvas välja omaette liikumiseks. Eesmärgiks on võetud olla rohevald igapäevastes tegudes. Suur osa tegevustest on suunatud koolidele ja lasteaedadele, aga ka teistes valla asutustes järgitakse säästlikkuse ja taaskasutuse põhimõtteid. Uhkusega mainitakse, et Lääne-Harju vald on ainus omavalitus Baltikumis, mis on valitud ringmajanduse võrgustikku.
Valla tunnuslauset #harjuära kasutati haldusreformi järgselt, et inimesed harjuksid ära moodustatud Lääne-Harju vallaga. Täna kasutatakse #harjuära rohevalla tunnuslausena. „Harju ära, et meil on rohepööre käes ja me peame sellega tegelema,“ selgitab vallavanem Jaanus Saat.
Rohevalla ideest lähtuvalt on korraldatud prügibingot, et suunata tähelepanu prügi paremale sorteerimisele. Tallinkiga koostöös tehtud tuhandeid kangajääkidest poekotte. Kohalike poodide juurdes edukalt käima pannud toidujagamise kapid. Korraldatud on koolitusi, seminare ja koordineeritud koostööd erinevate sektorite esindajate vahel.
Motivatsioon
Kõige suurem ressurss, millega vallavalitsus kogukonnakomisjoni panustab, on aeg. „Oluline on komisjoni panust tõsiselt võtta. Kuulad ja võtad arvesse. See ei ole jutuklubi,“ rõhutab Jaanus Saat, kes peab tähtsaks koostööd vallavalitsuse ja kogukonnakomisjoni vahel. Arendusnõunik Käti Teär-Riisaar meenutab, et arutelud töörühmades toimisid kogukonnakomisjonis hästi. „Alguses ei olnud konkreetsust. Kindlate teemade – näiteks prügi või teede – lahendamisel tekib konkreetsus,“ kirjeldab naine oma kogemust kogukonnakomisjoni liikmena. Kogukonnakomisjoni murekohtadena toovadki arutelu osalised välja osaliste motiveerimise ja venekeelse kogukonna kaasamise.
Kokkuvõte
Vallavanem võtab viie punktiga kokku Lääne-Harju valla kogemuse: „1. Inimesed tahavad informatsiooni – anna seda neile. 2. Ole aus ja avatud. 3 Kaasa, kuula ja tunnusta. 4. Koos panustades jõuame kaugemale ja targemalt. 5. Ole valmis kriitikaks!“
Artikli ilmumist ja kogukondade võrgustiku tööd toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA ja Siseministeerium. Lääne-Harju valla kogukonnakomisjoni tutvustava artikli kirjutas kokku Susanna Kuusik.
Artikli ilmumist ja kogukondade võrgustiku tööd toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA ja Siseministeerium. Lääne-Harju valla kogukonnakomisjoni tutvustava artikli kirjutas kokku Susanna Kuusik.
