“Mis on kohaliku omavalitsuse roll?” küsib Vormsi vallavanem Maris Jõgeva ning jätkab. “Kas lahendada üksikisikute probleeme või luua avalikku hüve?” Maris Jõgeva on tulnud Vormsile, et koosloomeliselt juhtides luua saarel avalikku hüve ja lisab: “Tulin, sest nägin, et kogukond vajab tugevdamist, midagi saab ära teha.” Esimesed 1,5 aastat on pakkunud palju õppimisrõõmu. Maris Jõgeva vallavanemaks kandideerimise ja valimise taga 2021. aasta lõpus oli suur muutuse ootus, aga juhtimiseks vajalike suhete loomine on pikk protsess. Probleemiks on kujunenud mikromanageerimise lõksu langemine ning meretagused mured.
Enda eest seismine
Arutleme esiti saarevahi Aivar Nõvaga haldusreformi teemat ja Vormsi toonaseid valikuid. “Saame praegu ise kõike otsustada ja teha. Elu saarel hakkab pihta praamist. Haapsalu linnapea ei oskaks transpordi osas selliselt kaasa rääkida nagu meie kohalik vallavanem.” Saarevaht meenutab, kui palju on aastate jooksul investeeringuid ära jäänud, sest praamiühendus pole piisavalt hea. Kui uurin, mis muutust on uus vallavanem Vormsile toonud, vastab Aivar Nõva, et kohalikega suhtlus on muutunud selgemaks ja avatumaks.
Infoks: Saarevahid allusid esialgu otseselt maavanematele. Vormsi otsustas alles jätta ja nüüd kohaliku omavalitsuse all töötab saarevaht, kes vastutab avaliku korra, heakorra ja turvalisuse eest.
Masuudireostus – tuleproov
Mitmes vestluses kõlab, et keskkond on vormsilastele oluline, seda tähtsam oli kogukonnale 2022. aasta kevadel masuudireostusega toimetulek. Maris Jõgeva meenutab, et riigiasutused ootasid kriisijuhtimist, kuid oli vaja ise kummikutega eestvedaja olla, et inimesed välja tuleksid ja reostus saaks kiiremini koristatud. Pärast füüsiliselt väsitavat päeva mere ääres algas teine tööpäev, kokkuvõtete tegemine ja kommunikatsioon, et järgmisel hommikul oleks samuti inimesed valmis edasi tegutsema.
Inimeste motiveerituses oli oluline osa vallavanema eeskujul. “Vallavanem ise andis suure panuse. Oli kohal, tegi üleskutseid ja oma kontaktide kaudu Keskkonnaametis ja Päästeametis sai lisajõude,” kirjeldab saarevaht.
Muutus
Maris Jõgeva ütleb, et volikogu ootuseks oli töösuhet alustades soov üle saada seisakust Vormsi arengus ja teha ära mitmed muutused. “Muutuse juhtimine on mitmes mõttes väljakutse. Muutustega kaotatakse võimu ja positsiooni, seetõttu on muutustele vastutöötamist.” Kui volikogu poolt oli ootus kiireteks muutuseks, siis vallavanem otsib selle kõrval ka rahumeelset töökeskkonda. Koosloomelise valitsemise põhimõtteid austav Maris Jõgeva rõhutab, et ühise teadmise jagamiseks on turvalise keskkonna hoidmine vajalik.
Töökorralduses muutused
Uus töötaja vallas on kultuuri- ja kogukonnaspetsialist Angela Mäger, kel mitmes teises omavalitsuses töötamise kogemus. Küsides Vormsil töötamise eripära kohta, saan vastuseks, et kohaliku omavalitsuse roll tuleb kanda vähematel inimestel, vajalike tegevuste arv ja vastutus sellest ei vähene.
Vormsi vallas on Maris Jõgeva juhtimisel tehtud mitmeid muudatusi meeskonnas: pooled valla teenistujad on vahetunud. Hetkel on veel täitmata mitmed ametikohad ja käimas konkursid. See tähendab seda, et vallavanem ja teised valla teenistujad täidavad lisaks oma tööle puuduvate teenistujate ülesandeid. Vallavanem kirjeldab dilemmat, et peaaegu kahel kohal töötades ei ole tal aega, et aktiivselt värbamisega tegeleda, teisalt on tal vaja koormuse vähendamiseks rohkem inimesi tööle palgata. Värbamine ei ole pelgalt kuulutus – näiteks vallasekretäri otsinguid kirjeldades naerab ta, et on helistanud pea kõigile endistele ja praegustele vallasekretäridele.
Vormsile tööle kutsumine ei ole nii lihtne, sest paindlikele töötingimustele ja looduskaunile töökeskkonnale lisaks tulevad kaasa ka saarel elamise valud. Saarevaht toob välja, et väljaspoolt on Vormsile keeruline tööle tulla, sest saarel on vähe vabu elamispindasid. Mõlemad peavad Vormsit väärt elukeskkonnaks, kuhu tööle tulla, sest kõik eluks vajalikud teenused on olemas. “Vajadusel saab siit kiiremini haiglasse kui Viimsist,” ütleb saarevaht ja vihjab regionaalhaigla erakorralise meditsiini brigaadile.
Mikromanageerimine
“Väikeses kohas tegeled sellega, mis tegelemist vajab. Pole kuhugi edasi delegeerida,” kirjeldab Jõgeva ja nendib, et korraga on töös väikesed ja suured asjad.
Mõned asjad on kohe nii väikesed, et Jõgeval on tekkinud kontrollküsimus “Kas Kõlvart sellega tegeleks?”, viitades sellele, et mõlemad juhivad omavalitsust. Siiski on Jõgeval meeles Ruhnu vallavanema sõnad, et kaks aastat on jube raske, siis edasi läheb ladusamaks – õpid eristama olulist ja suhted loksuvad paika.
Talvel oli vallavanem hädas sellega, et kohalik lumelükkaja kippus tal hoovist lund lükkama, kuigi külateed olid veel lahti ajamata. Või siis tuli kodanik kabinetti, pani 5 eurot lauale ja küsis, kas võib killustikku võtta. Jõgeva meenutab, kuidas jooksis selle 5-eurosega järele, andis tagasi ja püüdis selgeks teha, et selliselt asju ei saa ajada.
Kõige suurema probleemina näeb Jõgeva, et kui korraga on laual palju teemasid, siis analüüsiks jääb vähe aega. Ta tunnistab, et mehitamatusest tulevadki halvad otsused ja vead, näiteks planeeringute vallas on palju süvenemist vajavaid küsimusi, aga diskussioonides domineerivad kohalikud sotsiaalsed suhted. “Olen aastaga väga palju tööd teinud, aga rahulolematust on ikka palju,” vaatab Jõgeva otsa hetkeolukorrale.
Kui Jõgeva ei oleks selle loo jaoks aega võtnud, siis tol päeval oleks tema tegemiste nimekirjas olnud:
- ebaseaduslik ehitis
- jäätmemajanduse teemalise projekti kohta esitatud küsimusele vastamine, prügipresside paigaldusega seonduv
- ühe ametijuhendi koostamine
- memo koostamine jahipidamisõiguse teemal maaomanike koosoleku kohta
- kooli visiooni tutvustus.
Saareline mõtteviis
“Külade ja külaseltsidega on tähtis pöörduda õigete inimeste poole, ei tohi kogukondi sassi ajada, ei tohi õigest inimesest mööda minna. Väikesed teemad võivad tekitada suuri kirgi ja ebakindlust,” võtab hiljuti tööle asunud kultuuri- ja kogukonna spetsialist Angela Mäger õpitut kokku. Suhete olulisust mainib vallavanemgi mitmes olukorras ja toob välja, et võimusuhete muutumisel on Vormsil suurem roll kui suuremas kogukonnas. “Sellest ei räägita, see on peidus pinna all ja tuleb välja praktilisi igapäevaseid otsuseid tehes,” kirjeldab Jõgeva. “Teistsugused reeglid on,” tunnistab ka Mäger.
Kuigi volikogus on liikmeid, kes soovivad mitmeid asju teistmoodi teha, siis tundub Jõgevale, et saarerahvas üldiselt on ettevaatlik muutuste ees. Vastupidiselt, on Angela Mäger märkamas, et vallalt oodatakse kiireid muutuseid, minnakse kärsituks, kuigi muutuseks on vaja aega. Ta lisab: “Maris võtab saare elu arendamist kui tervikut. Paberi peal on muutuste sisse viimine lihtsam kui tegelikud läbirääkimised. Maris loob tugeva põhja, süsteemi, töökultuuri. Mulle tundub, et kohalik kärsitus on karuteene.”
Arutelukultuur
Vallavanem on pidanud tähtsaks arutelukultuuri edendamist, arutlevas vaimus on kulgenud nii arengukava kui üldplaneeringu arutelud ja vald korraldas rahulolu-uuringu. Viimasest selgus, et vormsilaste suurim ootus vallale on tegeleda: teede, juhtimise ja ettevõtlusega. Selgus veel, et külavanemate või külaseltside võrgustiku loomiseks ei ole aeg küps. “Külade esindajate valimisest rääkides saime kogukonnalt vastakaid sõnumeid, muuhulgas kuulsime seda, et vald suhtleb igaühega otse, mitte esindajate kaudu.”
Vormsi kogukonnad
Geograafiliselt kogukondi jagades on külades erinev pilt: kaks külavanemaga küla, neli-viis aktiivsemat külaseltsi ja kahes külas on vald otsinud kohapealt aktiivsemaid inimesi. Huvipõhiste kogukondadena nimetab Maris Jõgeva jahimehi, naiskodukaitset, vabatahtlikku merepäästet, käsitöö, pärimuskultuuri huvilisi, Vormsi Kraami – seltskonda, kes seisab kohaliku arengu ja kohaliku ressursi väärindamise eest, Uusakasutus butiiki .- seltskond, kes korraldab taaskasutust ja sündmuseid, temaatilisi külapidusid) ning lisaks on kooli ümber oma kogukond.
Kokkuvõte
Vormsil luuakse koosloomeks vajalikku usaldust. Arutelukultuuri arendamist on alustatud kogukonnalt küsimisest, kuidas nende jaoks suhtlust paremini korraldada. Seejärel loodud võimalused praktikaks, loodud aktiivselt kontakti ja korraldatud arutelusid.
Koosloomeks vajalikud eeltingimused ja edutegurid:
- turvalisus ja usaldus, mida vallavanem saab hoida;
- muutuse juhtimine kogukonnale sobivas tempos;
- kogukonna võimestamine ja väärtustamine.
Piirangud:
- väike vald, vähe inimesi, ülesanded jagatud;
- külaseltside või külavanemate võrgustiku loomisel ei ole üleüldist toetust.
Väljakutsed:
- mitmepoolne mikromanageerimine.
- “õigete inimeste” poole pöördumine, pikema aja jooksul välja kujunenud suhted.
- võimusuhete muutumisel väikeses kogukonnas suur mõju.
Peamised õppetunnid:
- kohalike vaade kohaliku elu arendamisel oluline.
- kohalike ootus vallale võib olla suurem kui valla võimalused.
- vallavanemal väikeses kogukonnas on eestvedaja roll.
- kriis ühendab kogukonda.
Vormsil käis Susanna Kuusik.
