Lego Serious Play

Osalejad:

min 5

Kestvus:

1-5 päeva

Keerukus:

Kõrge

Materjalid:

esitlusslaidid, märkmepaber, pliiatsid, taimer, legod

Eesmärk:

Lego Serious Play on praktiline, meeleolukas ja mõtlemist soodustav mäng, kus osalejate ees on küsimused, millele vastatakse Lego klotside abil 3D-mudelite ehitamisega. Õpituba on üles ehitatud järeleproovitud ja testitud protsessile, mis on loodud kõigile osalejatele võrdse mängu-, mõtlemis-, jagamis- ja õppepinna loomiseks, jagamiseks ja reflekteerimiseks. Lego mudelite loomise ja nendest lugude jagamise protsessi kaudu tegeletakse laudade juures taipamiste, ideede ja sisukate aruteludega, käsitledes olulisi küsimusi.

Tulemused:

kootsing konkreetsetel teemadel.
• väärtuste ja käitumisviiside jagamine.
• ideede arendamine.
• meeskonnavaimu loomine.
• innovatiivsete kontseptsioonide loomine.
• jagatud visiooni loomine.
• strateegia väljatöötamine.
• stsenaariumide väljatöötamine.

Samm-sammult:

Metoodika algab lühikese sissejuhatava esitlusega, mis selgitab Lego Serious Play ajalugu, ja jätkub oskuste arendamise harjutuste sarjaga. Kogu oskuste arendamise harjutuste käigus tutvustatakse osalejatele metoodika sujuvust, luues samas olulisi oskusi, mida on vaja mängu tõsiduse edendamiseks: tehnilistest oskustest kuni Lego klotside abil metafooride loomise oskuseni, oskuseni jutustada lugusid oma mudeli kaudu.

Kui osalejad tunnevad end metoodikas kindlalt kogu oskuste arendamise harjutuste ajal, võib oluliste küsimuste esitamine alata. Esimene küsimus esitatakse slaididel, mille puhul antakse igale osalejale vastuse koostamiseks 3-5 minutit. Iga osaleja ehitab enda mudeli.

Kui mudelid on valmis ehitatud, heliseb alarm, mis tähistab ehitamisaja lõppu. Sel hetkel alustavad vahendajad esimese inimesega vasakult, paludes osalejal oma mudelit teistega jagada. Osaleja jutustab oma mudeli loo 2–5 minutiga, ülejäänud rühm kuulab.

Fassilitaator esitab sihipäraseid jätkuküsimusi, et minna süvitsi ja avastada täiendavaid potentsiaalselt varjatud ideid, mida mudel tähistab.

Pärast seda, kui esimene inimene on oma mudelit jaganud ja jätkuküsimustele on vastatud, pöördub fassilitaator järgmise inimese poole ning protsess kordub.

Lõpuks võetakse mudelid osadeks ja tükid tagastatakse järgmise küsimuse jaoks laua keskele tagasi ja sama protsess kordub. Mõnel juhul ehitatakse aga hoopis jagatud mudel – sel juhul ei osandata mudeleid täielikult, vaid osalejatel lubatakse alles hoida oma mudeli üks ülioluline osa – üks metafoor, mida nad peavad kõige olulisemaks. Seejärel viiakse see metafoor keskele alusplaadile, jagatakse seda teistega ja alustatakse ühise mudeli ehitamist. Ühises mudelis saab iga osaleja seega lauale tuua ühe elemendi, mille järel meeskond saab koos nende põhielementide ümber seoseid ja jagatud ideid looma hakata.