Järva vald on üks viiest omavalitsusest, mis osales 2022. aastal Sotsiaalse Innovatsiooni Labori võrgustikus, mille eesmärk on edendada kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamis- ja koostööpraktikaid. 2023. aastal jätkab Järva vald Kogukonna koosloome laboris. Järva vald on ka ise omamoodi võrgustik, sest valla pindala on küll suur, kuid elanikke alla 9000. Järva vallas puuduvad suured keskused, avalikke teenuseid pakutakse paljudes väiksemates keskustes. Arendus- ja majandusosakonna juhataja Triin Tippi on toonud näite, et teistes omavalitsustes oleks sama rahvaarvuga paar kooli ja lasteaeda – Järva vallas on neid kümmekond. Triin ja Järva valla abivallavanema Tiina Oraste jagavad oma kogemusi kaasamisest.
Kuidas te vallas määratlete kogukondi?
Tiina Oraste: Meil ei ole ühtset metoodikat või reeglit, vaid kogukonnad ise määratlevad end. Näiteks Järva-Jaani sees on tekkinud oma kogum tuletõrjest huvitatutest. Aga me ei saa öelda, et nad esindavad Järva-Jaani alevit. Kindlasti mitte. Samamoodi ei esinda Koeru haridus- ja kultuuriselts Koeru alevikku. Võib-olla Karinu külaselts KARAME esindab kogu küla. Kogukonnad on hästi erineva suuruse ja erinevate eesmärkidega kokku tulnud. Ei ole sellist ühtset määratlust. Kui me kaasame mingil kindlal teemal, siis teeme eelnevalt alati selgeks, kes keda esindab. Enamasti ei saa rääkida kogu piirkonna eest, kui esindatakse ainult teatud sihtrühma. Meil on ka kogukondi, kus ühes külas tegutseb kaks külaseltsi, kaasame neid mõlemaid, ei saa öelda, et üks on olulisem kui teine.
Mis on need teemad, mille osas kaasata kogukondi?
Tiina Oraste: Teemad on väga erinevad, kindlasti haridusvaldkonnas, lisaks näiteks kaasav eelarve, arengukava küsimused. Kaasasime raamatukogude töökorraldust muutes. Me korraldame palju kogukonnaga kohtumisi ja n-ö sõidame ise piirkondi läbi. See on pikaajaline protsess, sest meie vald on suur ja hajali – ühest otsast teise 80 km. Meil on välja töötatud kaasamise hea tava ja teeme suuremate teemade puhul, näiteks muudatuste puhul haridusvaldkonnas, kaasamiskava.
Ma olen seda enne ka kuulnud, et Järva vallas on see tavapärane praktika, et minnakse kohale ja korraldatakse kogukondades kohapeal kohtumisi.
Tiina Oraste: Me otsime kogukondadest ikka mõttekaaslaseid, kellega erinevaid teemasid arutada ja elu paremaks teha. Kuid ka neid, kes teistmoodi arvavad – arutleme ja selgitame.
Mis see raamatukogu töökorralduse muutmisesse kaasamine tähendas ja kuidas lõpptulemust hindate?
Selles protsessis on kaks osa. Esimene eesmärk oli viia 15 raamatukogu ühtse juhtimise alla. Esimeses osas kaasasime nende raamatukogude töötajaid – et nad saaks aru, miks see on hea ja kui nad on nõus, siis läheb muutus libedamalt. Teine osa oli viie teeninduskoha sulgemine, mille asenduseks kasutame raamatukogu bussi. Seal ei olnud meil kindlat eesmärki, et me peame selle tulemuseni jõudma. Saime elanikega arutada erinevaid stsenaariume: mis te arvate, kui me teeme nii, mis kasu teie sellest protsessist saate ja miks me teeme nii või naa. Me ei läinud oma arvamusega peale, vaid andsime nendel kohtumisel külaseltsidele võimaluse lahendused ise välja öelda. Kui nad oleksid otsustanud teisiti, siis oleks tehtud teisiti.
Selles protsessis oli nii üks-ühele kohtumisi kui suuremaid arutelusid. Üks küla soovis eraldi kokku saada ja endale teema selgeks teha. Me saime neile seda tuge pakkuda. Kokkuvõtvalt, kõigi kohtumiste tulemusel jõudsime külaseltsidega kokkuleppele ja protsessis osalenud olid lähedasemad. See teine kaasamine on minu arust hea näide sellest, et lahendus leiti koostöös.
Osalete koos nelja teise omavalitsusega kohalike omavalitsuste kaasamis- ja koostöö praktikaid parendavas võrgustikus. Kas olete omale seadnud mingi eesmärgi, mida te tahate ära teha?
Triin Tippi: Mulle tundub, et me oleme nagu rongi peal, mis mööda raudteed muudkui sõidab, sõidab, sõidab. Need võrgustikukohtumised annavad teatud mõttes aega. Sa võtad selle aja ja suhtled teistest omavalitsustest inimestega, kes sarnaselt mõtlevad. Leiad aja oma probleemkohtade ülevaatamiseks, lahenduste leidmiseks.
Mis kogukondade töös heameelt valmistab?
Triin Tippi: Mul on tegelikult hea meel, et ka endised vallakeskused on hakanud mõtlema endast kui kogukonnast. Näiteks Koerule on Arukate külade programm juurde andnud, Järva-Jaanis on mitmed arenguid aimata – nad on viimastel aastatel hakanud endast kui kogukonnast rääkima, loonud oma kogukonnaseltsi. Samamoodi endises Albu vallas on põhjust kiita kogukondade eestvedajaid – alati nad ise ei märkagi, kui suurt tööd nad teevad ja kui toimekad on. Ma olen väga uhke, et meil on väga hästi toimiv mittetulundusliku tegevuse toetamise süsteem. Muidugi, on neid, kes ütlevad, et süsteem on liiga bürokraatlik ning selles on liiga vähe raha, kuid näitena – toetame aastas 40 seltsi tegevustoetusega, eraldi nelja spordiklubi ja vallas tegutsevaid luteri kogudusi. Projektitoetust saime möödunul aastal anda lausa sajale erinevale projektile ning kui rahastus leitakse väljastpoolt, LEADER-st, KOP-st, KULKA-st jne. Vald saab toetada ka kaasfinantseeringuga. Oleme selle toetusega alles hoidnud paljude külade traditsioone ning rõõm on, et iga taotlusvooruga tuleb ka uusi tegijaid.
Olete öelnud, et külavanemate süsteemi teil ei ole – kas teil on siiski vallas küla tasemel teadmine oma kogukonnast?
Triin Tippi: Me näeme jah partneritena seltse, mis puudutab kultuurilisi ja sotsiaalseid teemasid. Ma arvan, et meil Tiinaga on telefonis kõigi Järva valla seltside esindajate numbrid ja me tõesti teame neid.
Tiina Oraste: Mina olen põhimõtteliselt külavanemate statuudi vastu, sest sellest on omavalitsustes ja riigisüsteemis üheksakümnendatest alates räägitud. Siis tuli see väga jõuliselt, oli uudne ja kõik – aga ta ei hakka tööle, kui on ülalt alla tehtud. Kui see on käivitunud, on hea, kus ei ole, ei peaks seda peale suruma. Inimesed panevad ise paika, kui seal on külaselts, kes tahab koostööd teha, siis on see meie jaoks samaväärne partner.
Oleme võrgustikus arutlenud, et kohalikega tuleks koostöö kord läbi arutada ja üheks võimaluseks on kaasamise hea tava sõnastamine. Järva vallas on see töö tehtud. Kuivõrd Järva kaasamise põhimõtted igapäevatöös näha on? Mida nendes muuta tasuks?
Triin Tippi: Me arvestame nendega väga. Kindlasti tuleb kasuks, et see dokument on vallavalitsuses ja volikogus läbi arutatud ning kodulehel nähtav. Näiteks on seal põhimõtted, et me ei kaasa kõiki, vaid neid, keda see puutub. Ja me ei kaasa selleks, et kõigil oleks hea olla. Võib-olla tahaksid kaasa rääkida ka need, keda see otseselt ei puuduta. Näiteks koolide üle arutledes tahtsid kaasa rääkida need, kes on kunagi seal koolis käinud, nii-öelda vanaemad-vanaisad, kuid kelle lapselapsed kogukonnas ei ela. Me leiame, et see tõstab kaasamise kvaliteeti, et me kõiki valimatult ei kaasa.
Ma olen mõelnud, et peaksime oma kaasamise põhimõtteid regulaarsemalt tutvustama, kui vahetuvad inimesed vallavalitsuses või volikogus. See töö on meil hetkel tegemata.
Sageli kaasamine seostub kultuuri ja haridusvaldkonnaga. Aga kas arenduste, kaevanduste ja ehitamise juures kehtivad samamoodi kaasamise põhimõtted?
Triin Tippi: Ikka. Arengukava, eelarvestrateegia – need ei ole muidugi sellised üksikküsimused, aga järjest enam kaasame kõigil teemadel.
Kas viimasel arengukava või eelarve strateegia koostamisel olid MTÜ-d kohal?
Selleks, et arutelud ei jääks suvisesse perioodi, nagu kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse paratamatult sisse on kirjutatud, tegime arengukava uuendades aprillis strateegiapäeva. Loomulikult ei ole arengukava täitmise teemal kohtumist korraldades ukse taga järjekord. Strateegiapäeva tajutakse ikkagi üldisemalt kui tuulepargi rajamist mõne küla kõrvale. Kaasatuid oli piisavalt ja selgeid murekohti tuli aruteluga välja.
Millised on teie edulood kaasamisel?
Tiina Oraste: See on märgiline, et kaasamine on juba tavaline. Heaks näiteks ongi raamatukogude sulgemise teema – kogukonnad said kaasa rääkida, kuidas paremini edasi minna. Nüüd tänavu aprillis on meil kõigi valla piirkondades kultuuriarutelud – kultuuri- ja rahvamajad kutsuvad kampa kogukondlikud MTÜd, et ühiselt läbi rääkida, mis on kogukondade ootused kultuuri- ja rahvamajadele, kuidas veel paremini koostööd teha.
Mis nippe saate anda omavalitsustele, kes pole kogukondadega nii palju jõudnud koostööd teha?
Tiina Oraste: Tuleb rääkida suurest eesmärgist – kelle jaoks me seda teeme. Me töötame ju elanike jaoks. Otsused peavad põhinema nende vajadustel ja nende heaolul. Meie valla elanike elu peab muutuma paremaks.
Triin Tippi: Me kindlasti ei kaasa sellepärast, et mõnda linnukest teha. Kaasates on protsess tunduvalt pikem kui kaasamata, aga tulemused on paremad.
Artikli ilmumist ja kogukondade võrgustiku tööd toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA ja Siseministeerium. Järva valla kaasamist tutvustava artikli kirjutas Susanna Kuusik.
