Autorid Rasmus Pedanik ja Jaan Aps
Artikkel ilmus algselt Heakodaniku 2020 suvenumbris.
Juta (nimi muudetud) on ühe omavalitsuse osakonnajuhataja. Jutal seisab lähtuvalt omavalitsuse arengukavast ees ülesanne: otsida võimalusi teenuste delegeerimiseks vabaühendustele eesmärgiga parandada teenuste kvaliteeti ja tõhustada koostööd vabaühendustega. Konkreetne teenus, mida soovitakse koostöös vabaühendustega pakkuma hakata, on noorsootöö teenus. Juta mureks on see, et tal puudub kogemus, kuidas seda kõike teha? Millest tuleks alustada ja millega tuleb arvestada?
Juta ametinimetus viitab sellele, et tegemist on keskmisest suurema omavalitusega. Vaatamata aga omavalitsuste suurusele seisavad enamus omavalitsusi vastamisi sarnase väljakutsega, kuidas teha kogukonnaga koostööd oma elanikkonna elukvaliteedi parandamisel? Üheks peamiseks takistuseks koostöö arendamisel on vähene kogemus ja oskus, kuidas mitme osapoolega koostööprotsesse algatada ja juhtida. Selliste protsesside, kus osaliste vahel puuduvad ülevalt alla käsuliinid ja eduka koostöö eeltingimusteks on usaldus ja koos otsustamine. Omavalitsus saab küll teenust delegeerida, kuid teenuse mõju sõltub samaväärselt teenuse osutajast ja sihtrühmast. Seega on kõigi osapoolte panus tähtis ja vajalik.
2019. aastal viisid Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (Si-Lab) ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) ellu kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele mõeldud avalike teenuste koosloome arenguprogrammi, mille peamiseks eesmärgiks oli, et rohkem kohalikke omavalitsusi delegeeriks vabaühendustele avalikke teenuseid[1]. Alaeesmärkideks oli muuhulgas teenuste kvaliteedi tõstmine, osaliste harimine ja vabaühendustega koostöö soodustamine. Tegemist oli sama meeskonna poolt juba kuuenda koosloome arenguprogrammi korraldamisega.
Esmalt räägime lahti koosloome mõiste, ja toome välja põhjused, miks me arvame, et just see lähenemisviis on üks parimaid kogukonna aktiveerimisel ja koostöö edendamisel. Usume, et Juta elu oleks palju lihtsam, kui ta oskaks koosloome protsessi tellida või juhtida.
Koosloome kõige laiemalt tähendab mitme osapoolega koostööprotsessi, mille eesmärgiks on protsessi osaliste võimustamine sujuva koostöö saavutamiseks, et luua midagi uut. Koosloome tulemuseks võib olla uus toode, teenus või protsess (nt arengukava koostamine). Koosloome on korraga nii tulemus, protsess (sh tööriistakast) kui ka mõtteviis. Koosloomest räägitakse viimasel ajal nii poliitikakujundamises kui ka kogukonna kaasamises, eriti populaarne on koosloome aga teenuste disainimisel.
Koosloomes teenuste disainimine on lähenemine, mis hõlmab kõiki teenuse planeerimise ja pakkumisega seotud etappe arvestades sealjuures sihtrühma vajadusi ja teenuse pakkujate võimalusi. Mitmed rahvusvahelised autorid[2]on rõhutanud, et avalike teenuste disainimisel ja pakkumisel tuleks lähtuda koosloome põhimõtetest. Koosloome ja teenusedisain on lähenemised, mida Euroopa Liidus üha rohkem rakendatakse avalike teenuste planeerimisel ja pakkumisel, et paremini vastata ühiskonna ootustele sotsiaalsete probleemide ennetamisel, leevendamisel ja lahendamisel. Koosloome on protsess, kus teenuste disainimine toimub koostöös teenuse hankija (KOV) ja teenusepakkujaga (vabaühendus) lähtudes sihtrühma vajadustest (kaasates võimalusel alati ka sihtrühma kõigis teenuse disainimise etappides).
Kui tulla tagasi Juta juhtumi juurde, siis peale nelja piirkonna ühinemist on uues omavalitsuses kolm noorsootöö teenuse pakkujat ja ühes piirkonnas teenusosutaja puudub. Kui seni toimisid kõik piirkonnad oma loogika kohaselt, siis nüüd oleks vaja viia teenuse pakkumine ühtsetele alustele ja leida teenusepakkuja ka neljandasse piirkonda. Vaja on ühtset teenusemudelit ja arengukava.
Muidugi võiks Juta ise kõik valmis “kirjutada” või siis lahendused (loe: dokumendid) mõnelt konsultatsioonifirmast sisse osta, kuid Juta ei usu, et sellisel viisil asjade korraldamine kuidagi suhete loomisele kaasa aitaks või motiveeriks vabaühendusi kaasa mõtlema ja panustama. Juta ei usu ka sellesse, et temal on kõik vastused olemas, pigem usub ta, et head lahendused sünnivad koostöös. Koostöö eeldab aga usaldust. Kuna Juta on ise ühest piirkonnast pärit ja olnud varasemalt seotud selle piirkonna teenuspakkujaga, siis on tema mureks lisaks ka see, et teised kaks teenusepakkujat arvavad, et Juta soosib just oma piirkonna teenuseosutajat. Seega on teatud usaldamatus juba algselt protsessi sisse kodeeritud. Meie kogemus viitab sellel, et usalduse puudumine on peamiseks takistuseks koostöö algatamisel. Kõige elementaarsemal tasandil eeldab usaldus avatust (otsuste ja otsustusprotsesside läbipaistvust) ja oma lubaduste täitmist. Usaldus ei ole midagi staatilist, vaid protsess, mille nimel tuleb tööd teha. Kõik algab aga soovist koostööd teha, mis omakorda eeldab ühist eesmärki. Õnneks on taoliseid positiivseid näiteid üle Eesti üha rohkem.
| Näide teenusearendusest koosloome abil Põhja-Pärnumaa vallas (2019) Teenusearenduse eesmärk oli tugiisiku teenuse edasi arendamine vallas, et teenusest väljuv pered oleksid oma võimete kohaselt maksimaalselt iseseisvad ega sõltuks sotsiaalsüsteemist. Koosloomes osalesid Põhja-Pärnumaa vallavalitsus kui teenuse tellija ja MTÜ Pesapuu kui teenusepakkuja. Koosloome eelselt oli tellijal ja teenusepakkujal koostöökogemus olemas. Mõlemad pooled nägid vajadusi ja võimalusi tugiisiku teenuse edasi arendamiseks. Koosloome käigus toimusid teenusedisaini töötoad, millesse olid kaasatud tellija ja teenusepakkuja esindajad, sealhulgas ka tugiisiku rolli täitjad. Koosloome sisukuse ja osapoolte kaasatuse suurendamiseks viidi paralleelselt läbi ka tugiisiku teenuse lõppkasusaajate uuring, mis sisaldas intervjuusid teenuse varasemate ja praeguste klientidega. Koosloome protsessil oli hulk konkreetseid tulemusi: tellija ja teenusepakkuja esindajate vahel kujunes lisaks senise heale koostööle välja lausa kolleegiaalne omavaheline suhtlus; teenusepakkumise formaalsed ja mitteformaalsed aspektid said vastastikuselt täpsustatud, võttes sealjuures arvesse ka lõppkasusaajate poolt väljendatud vajadusi; sõlmiti uue perioodi teenusleping; 2020. aastal jätkati regulaarseid kohtumisi ja kaasatud osapoolte ringi laiendati, sh valla kogu sotsiaalosakond ja politsei esindajad. |
Koosloome protsess pakub platvormi ja tööriistu, kuidas osapooled saavad rahulikult ja usalduslikus õhkonnas oma asjad selgeks rääkida ja ühiselt uutes sihtides ja koostööpõhimõtetes kokku leppida. Koosloome erineb kaasamisest just selle poolest, et koosloome protsessis on kõik osapooled võrdsed ja protsessi juhib sõltumatu kolmas osapool – koosloomejuht. Koosloomejuhi ülesanne on vaadata, et oma arvamust saaksid avaldada ka need, kes ise ei suuda oma seisukohti muidu sõnastada ja et keegi ei jääks aruteludes domineerima, vaid sõna saaksid võrdselt kõik osalised. Koosloome juhi peamine ülesanne on aidata osapooltel tõhusamalt saavutada seda, mida nad saavutada tahavad. Koosloome koosneb reeglina järgmistest etappidest:
- Probleemi määratlemine
- Osapoolte värbamine
- Ühiselt koosloome eesmärkides, protsessis ja põhimõtetes kokkuleppimine
- Lahenduste disainimine ehk loov kollektiivne probleemilahendamine
- Lahenduse katsetamine ja elluviimine
- Tulemuste hindamine
Oluline on siinkohal rõhutada, et tegemist ei ole tingimata lineaarse protsessiga, mis tähendab edasi-tagasi liikumist etappide vahel ja vahel toimuvad ma mõned etapid samaaegselt.
| Põhjalikuma huvi korral koosloomega tutvumiseks tasub alustada näiteks käsiraamatust “Avalike teenuste arendamine omavalitsuste ja kodanikuühenduste koosloomes”[2] (autorid Rasmus Pedanik ja Jaan Aps, 2019), mis valmis eelpool viidatud arenguprogrammi ühe väljundina. Juhendmaterjali esimene osa esitab kompaktsel kujul informatsiooni, mis aitab hästi korraldada omavalitsuste ja vabaühenduste koostööd. Käsiraamatu teises osas käsitletakse avalike teenuste koosloomet disainmõtlemise ja teenusedisaini meetodite rakendamise abil. Selles teemaplokis esitletakse koos näidetega põhimõtteid ja töövahendeid, mida on aastate jooksul aidanud lihvida autorite koostöö Si-Labi arenguprogrammide partnerite ja osalejatega. |
Hiljuti viisime koosloome osalejate seas läbi uuringu, milles küsisime nende tagasisidet koosloome kohta. Kasuteguritest toodi olulisematena välja kolm punkti.
1. Koosloome annab võimaluse osapoolte sisuliseks kaasatuseks ja osalejate panustamiseks võrdsetel alustel.
- Koosloome protsess on platvorm suhtlemiseks ja üksteise tundma õppimiseks: üksteist hakatakse paremini mõistma ja ideaalis kujuneb ühine väärtusruum.
- Inimesed on kaasatud sisuliselt (sealhulgas on kõigil võrdne sõnaõigus), võimaldades samas ka anonüümsust väljaspool oma väiksemat töörühma.
- Neutraalne moderaator aitab vältida olukordi, kus ühe indiviidi või osapoole vaatenurk jääks domineerima.
2. Koosloome metoodika toetab sisuliste eesmärkide saavutamist ja aitab jõuda selleni, mille pärast osapooled on üldse kokku tulnud.
- Koosloome protsessist tuleneb loogiline struktuur, mida mööda liigutakse sisulist arutelu võimaldava tempoga ning mille kasutamise tulemusena valmivad eelkõige teenusedisaini tööriistu kasutades konkreetsed väljundid.
- Võrreldes alternatiivsete metoodikatega tajuvad osalejad koosloomet mängulisemana, põnevamana, sisukalt intensiivsemana.
3. Koosloome käigus kogutavad sisendid ja valmivad väljundid on mitmekülgsed ning kajastavad osapoolte vajadusi ning eelistusi, soodustades osaliste initsiatiivi püsimist ka edaspidi.
- Kogutav sisend (näiteks vajaduste kaardistus või ideekorje) võib osutuda põhjalikumaks ja sisukamaks kui alternatiivsete meetoditega nagu koosolekute käigus toimuvad tavapärased ajurünnakud.
- Lahendusteni jõutakse koos. Seega sobib koosloome suurepäraselt olukordadesse, kus protsessi algatajal pole „õige vastus“ välja mõeldud.
- Protsessi väljundites kajastuvad eri osapoolte vaatenurgad; väljundite sisu on neile seega äratuntav ja „oma“.
- Koosloome võimaldab osapooltel lahendused ühiselt välja töötada ja nende elluviimisel vastutust võtta ka peale koosloome protsessi ametlikku lõppu.
| Näide koos loomise kasust kvaliteedi ja mõju hindamisel Si-Labi arenguprogrammidesse on ühe eksperdina pikemaajaliselt panustanud kvaliteedi ja mõju teemadel ka Jaan Aps (Stories For Impact), endine Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku eestvedaja. Tema toob koosloome puhul positiivsena välja, et osapooled saavad teenuste arendamisel muude teemade hulgas paika ka sisukad kvaliteedi- ja mõjuindikaatorid ning toimivad viisid nende mõõtmiseks. Just kvaliteedi ja mõju teemasid tajutakse omavalitsuste tasandil teenuste arendamisel tihti ebapraktiliste ja bürokraatlikena või vähemalt keerukatena. Koosloome käigus aga vastatakse koos teenusepakkuja ja lõppkasusaajate esindajatega küsimustele nagu “Mis on eeldused, et teenus igapäevaselt sujuvalt hästi toimiks?” ja “Kuidas me aru saame, et teenusest on kasu olnud?” Taolistele küsimustele koos vastuseid leides sünnivad ühtlasi ka sisukad indikaatorid kvaliteedi ja mõju hindamiseks ning tekib motivatsioon andmeid koguda ja neid analüüsida. Koos on ju mõistetud, et eesmärgiks pole hindamine hindamise pärast, vaid “päriselu” jälgimine, et teenuse pakkumine sujuks ja sellest oleks kasusaajatele tõepoolest abi. |
Koosloome protsessi sisuks on avatud dialoogi võimaldamine, üksteiselt õppimine, konsensuse otsimine ja loov probleemilahendamine. Sotsiaalse innovatsiooni labori missiooniks on koosloome metoodika arendamine, rakendamine ja õpetamine. Tänaseks on meie koosloome protsessides osalenud ligi 40 vabaühendust ja 30 omavalitsust. Oleme oma koosloome metoodikat lihvinud ligi 100 koosloome töötoas.
Metoodika arendamise juurde käib pidev eksperimenteerimine ja oma kogemuse süstematiseerimine. Täna olemegi tänu KÜSK[3]i rahastusele etapis, kus viime läbi senise kogemuse põhjalikku sünteesi, mille tulemusena valmib täiendatud juhendmaterjal ja sügisel pakume soovijatele koosloome koolitusi. AEF[4] projekti raames aga arendame sotsiaale innovatsiooni võrgustikust koosloome huviliste võrgustikku ning tutvustame koosloome metoodikat nii kohaliku omavalitsuste kui vabaühenduste esindajatele. Uue suunaga võrgustiku kavatseme kokku kutsuda juba augustis.Kõigi koosloome huvilistel palume meiega ühendust võtta![5]
[1] Arenguprogrammi tellijaks oli Rahandusministeerium ja RTK, Rahastaja Euroopa Sotsiaalfond
[2] https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/REGO/juhendmaterjal.pdf
[3] Kodanikuühiskonna Sihtkapitali 2019. a. projekt
[4] Aktiivsete Kondike Fondi toetatud 2020. a. projekt
