Augustis lõppes esimene Sotsiaalse innovatsiooni labori poolt läbi viidud koosloomejuhtide arenguprogramm, mille lõpetas 14 värsket koosloomejuhti. Arenguprogramm koosnes ühest koolituspäevast, neljast töötoast ning millele järgnes neli rühmanõustamist action learning meetodil. Arenguprogrammi aktiivne periood kestis pool aastat: november 2017 – mai 2018.
Koosloome on kõige üldisemalt kindla eesmärgiga (loov) protsess, milles erinevad osapooled teevad koostööd kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks. Enamus tänapäeva ühiskondlike probleeme on sotsiaalsetes võrgustikes esinevad komplekssed probleemid, mille lahendamine ületab ühe organisatsiooni piirid ja seega eeldab erinevate osapoolte koostööd ja tarka katsetamist ehk koosloomet.
Koosloomejuhtide arenguprogrammis prooviti leida lahendusi kaitstud töö teenusega seotud teemadele, kuid kodutööna töötubade vahepeal tegi iga osaleja töötoas õpitu ka oma organisatsioonipõhiselt veelkord läbi.
Koosloomejuhtide koolitusprogramm ei ole otseselt suunatud organisatsiooni juhtidele nagu ehk koolituse nimest tulenevalt eeldada võib vaid pigem koosloome metoodika ja teenusedisaini tööriistade tundmaõppimisele, et koolituse läbinu need tööriistad siis oma organisatsiooni tagasi saaks viia ja neid igapäevatöös ettetulevatele suurematele või keerulisematele probleemidele lahenduskäiku otsides kasutusele võtta. Koolitusel osalejate tagasisideankeet näitab, et kõik ankeedi täitnud osalejad on programmis õpitut ka oma igapäevatöös juba rakendanud. Näiteks üks arenguprogrammis osalenu kirjeldab: „Olen aru saanud, et kompleksseid probleeme ainult analüüsiga ei lahenda, olen peale koosloome arenguprogrammis osalemist julgemalt kaasanud kolleege lahenduste arutamisse.”
Komplekssed või ka „nõiutud“ probleemid on sotsiaalsfääris tegutsejatele igapäevased. Probleemid, millele lahendust otsides oleme me sõltuvad meist ümbritsevast keskkonnast, teistest samas sfääris tegutsejatest, poliitikakujundajatest – omavalitsuse, ka riigi vajadustest ja ootustest jne. Koosloome metoodika püüab alati kaasata võimalikult palju osapooli, kes probleemiga seotud on lahenduse leidmise protsessi. „Kui osapooled tunnevad, et need on nende otsused, on neid ka lihtsam ellu viia. Vastasel juhul on isegi nö õigeid otsuseid keeruline teostada.“
Sotsiaalse innovatsiooni labor rakendab koolituste käigus koosloome, teenusedisaini ja sotsiaalse innovatsiooni metoodikaid, mis tuginevad väga tugevalt probleemile lahendust otsides piiride avardamisega, kastist välja mõtlemisega, leidmaks probleemile teistsugusel viisil lahendust, kui me seda varemalt oleme ehk harjunud tegema. Probleemile lahenduse leidmine organisatsioonis on kollektiivne protsess, kuhu on või vähemalt peaksid olema kaasatud kõik seotud osapooled. Kui aga proovime leida probleemile lahendust uuel, senitundmatul viisil, näiteks koosloome metoodikat rakendades, muudame me ka kollektiivseid probleemi lahendamise harjumusi. See võiks olla koosloomejuhi roll.
„Igapäevaselt oskan paremini protsesse osadeks võtta, näha väiksemaid vahetegevusi, mis on vaja eesmärgi saavutamiseks ära teha. Nii olen leidnud ka võimalusi osa tööst teistele delegeerida.“(koosloome arenguprogrammis osalenu tagasisidest)
Koolitusel osalejad olid erinevate Eesti vabaühenduste liikmed: Rahvakultuuri Keskus, Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Seltsiks Sinule, Vabaühenduste Liit, SA Hea Hoog, Rakvere Kolmainu kogudus, Noored Kooli, Lääne-Harju Koostöökogu, MTÜ Ökotark, Eesti Erinoorsootöö Ühing noOR, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Vegan Selts, Teomeeter, MTÜ Lilleoru ja MTÜ Töövõit. Koolitajateks olid Rasmus Pedanik ja Marko Uibu ning koolitusprogrammi aitas korraldada Evelin Kostabi, kes tegi ka ise kogu koolitusprogrammi edukalt läbi.
